lüngade

Lõng on kiududest koosnev pikk niit, mis on keerutamise või sõtkumise teel muutunud tugevaks ja ühtlaseks. Lõngad võivad pärineda loomulikest kiududest (nt vill, puuvill, lina, siid) või sünteetilistest kiududest (nt akrüül, polüester, nailon) või nende segu. Lõngade omadused—tihedus, paksus, venivus—mõjutavad kudumi ja heegelduse töödeldavust ning lõpptoodangu iseloomulikke omadusi.

Tüübid: Loomulike kiudude lõngad jagunevad villalõngadeks, puuvillalõngadeks, linaseks ja siidiks. Sünteetilised lõngad põhinevad kunstkiududel ning neid kasutatakse sageli suurema vastupidavuse ja hoolduse tõttu. Segalõngad kombineerivad omadusi, näiteks vill-akrüül või puuvill-poliester.

Tootmine ja kvaliteet: Kiududest koosnev materjal esialgu eraldatakse ja suunatakse ühtlaseks kiudlaenguks; seejärel neid keerutatakse lõngaks, mis annab tugevuse ja elastsuse. Lõngade kvaliteeti hinnatakse tavaliselt paksuse, tiheduse ja lõimede järgi, samuti lõngakvaliteedi osas.

Mõõtmed ja kasutus: Lõngade paksus ja kaal määratakse tihti tiheduse või spetsiaalsete mõõtühikutega nagu tex või denier; see mõjutab kudumi lõpptulemust. Pehmemad lõngad sobivad rõivastele, paksemad tekstiilidele ja aksessuaaridele. Lõngad on keskne osa käsitöö, tekstiilitootmise ja tööstuslike materjalide valdkonnas.