lülitusühendustest

Lülitusühendused, tuntud ka kui releepistmikud või kontaktühendused, on mehhaanilised seadmed, mida kasutatakse elektriahelate avamiseks ja sulgemiseks, juhtides voolu läbi füüsilise kontakti. Need koosnevad mitmest komponendist, sealhulgas solenoidist, armatuurist ja ühest või mitmest kontaktpaarast. Kui solenoidi läbib vool, tekitab see magnetvälja, mis tõmbab armatuuri, liigutades kontakte. See liikumine võib kas sulgeda avatud kontakti, võimaldades voolu voolata, või avada suletud kontakti, katkestades voolu.

Lülitusühendused on laialdaselt kasutusel erinevates rakendustes, alates lihtsatest kodumasinatest kuni keerukate tööstusautomaatikasüsteemideni. Nende peamine eelis seisneb võimes juhtida suurt voolu või pinget väiksema juhtsignaaliga. See tähendab, et madalpinge juhtimisahel võib ohutult ja tõhusalt juhtida kõrgepinge või suure vooluga ahelat. Seda funktsiooni kasutatakse sageli turvalisuse tagamiseks, et hoida juhtimisahelad eraldi suure energiaga ahelatest.

Lülitusühendusi on erinevat tüüpi, sõltuvalt nende rakendusest ja nõutavatest funktsioonidest. Levinud tüüpide hulka kuuluvad NO (normally open), NC (normally closed) ja SPDT (single pole, double throw) ühendused. NO ühendus on avatud, kui poolil pole voolu, ja sulgub, kui poolile rakendatakse pinge. NC ühendus on suletud, kui poolil pole voolu, ja avaneb, kui poolile rakendatakse pinge. SPDT ühendus pakub mõlemat võimalust, võimaldades voolu juhtida kahe erineva ahela vahel. Lülitusühendused on olulised komponendid paljudes elektroonilistes süsteemides nende võime tõttu isoleerida ja kontrollida elektriahelaid.