lühisohutust

Lühisohutus on elektrivõrkude ja -seadmete ohutuse osa, mille eesmärk on lühise tekkimisel kiiresti vool katkestada, piirates soojust, isolatsiooni kahjustusi ja tuleohu ohtu ning vähendades elektrilõhete riski. Lühis tekib siis, kui juhid tekivad valesti isolatsiooniga ühenduse kaudu või muul viisil tekib ootamatu lühivool, mille tulemusena vool suureneb oluliselt.

Lühisohutuse tagamiseks kasutatakse peamiselt kaitse- ja juhtimisseadmeid ning hästi planeeritud süsteeme. Olulised mehhanismid on:

- kaitselülitid (automaatlülitid), mis katkestavad voolu lühise korral automaatselt;

- kaitsmed, mis lõikavad voolu, kui vool ületab lubatud väärtuse;

- jääkvoolukaitse (RCD) ja muud eraldus- või maanduss Kaitsemehhanismid, mis avastavad ja katkestavad voolu ebaühtlase või maandusega seotud juhtudes;

- korralik maandus, isolatsioon ja kvaliteetne juhtmestus, mis piiravad lühise levikut ja tagavad ohutu eraldumise.

Disain ja paigutus sõltuvad süsteemi pinge, maksimaalse voolutugevuse ja kasutusala riskidest. Oluline on koordineerida kaitsekihti ja tagada sobivad trippimisajad (koordinatsioon).

Nõuded lühisohutusele põhinevad rahvusvahelistel ja piirkondlikel standarditel, nt IEC 60947 ja IEC 60364 ning vastavad Euroopa standardid EN 60947 ja EN 60364. Lühisohutus on oluline inimeste ja vara turvalisuse ning seadmete töökindluse tagamiseks.