lõdvestumisprotsessi

Lõdvestumisprotsessi, ehk kondensatsioon, on füüsikaline protsess, kus aine üleminekub gaasist vedelikuks või vedeliku osakestele kondenseerub gaas. See protsess toimub, kui gaasi temperatuur langeb selle aurumispunkti alla või kui gaas komprimeeritakse piisavalt, et see jõuaks aurumispunkti.

Lõdvestumisprotsessi on oluline nii looduslikes kui ka tehnilistes protsessides. Näiteks atmosfääris toimub lõdvestumine, kui vesinikoksiid (vesi) aurust kondenseerub pilvedeks või sadamaks. Pilved moodustuvad, kui auru temperatuur langeb ja see kondenseerub mikroskoopiliste vee- või jääkristallide ümber, mis on looduslikud kondensatsioonikeskmed.

Tehnilistes rakendustes kasutatakse lõdvestumisprotsessi näiteks kondensaatorites, kus gaas kondenseerub vedelikuks, et varustada energia. Lisaks on see protsess oluline ka vee puhastamises, kus aurustatakse vee saastumisainetest ja seejärel kondenseeritakse puhastatud vesi tagasi.

Lõdvestumisprotsessi kiirus ja efektiivsus sõltuvad mitmest tegurist, näiteks temperatuurist, rõhust, kondensatsioonikeskmete olemasolust ja gaasi koostisest. Näiteks puhtas vesinikoksiidi aurus toimub lõdvestumine kiiremini kui segagaasi puhul, kus on lisaks veeaurule ka teisi gaase.

Lõdvestumisprotsessi termodünaamilised aspektid kirjeldavad Nernsti termodünaamilist võrrandit ja Clausius-Clapeyroni võrrandit, mis näitavad, kuidas lõdvestumisprotsessi kiirus ja tasakaal sõltuvad temperatuurist ja rõhust. See protsess on ka oluline keemias, kus see võib viia keemiliste reaktsioonide käigus tekkivate gaaside kondensatsioonini.