läbipaistmatusega

Läbipaistmatus viitab materjali omadusele, mis takistab valguse läbimist. Läbipaistmatud objektid neelavad või peegeldavad kogu neile langeva valguse, mistõttu ei ole võimalik näha nende taga olevaid objekte. See erineb läbipaistvusest, kus valgus läbib materjali peaaegu takistamatult, ja poolläbipaistvusest, kus valgus läbib materjali, kuid hajub, muutes selle taga olevate objektide nägemise häguseks.

Läbipaistmatuse aste sõltub materjali koostisest, paksusest ja pinna omadustest. Näiteks puidust laud on läbipaistmatu, kuna selle tihe struktuur ja tihedus takistavad valguse läbimist. Samuti on metallid enamasti läbipaistmatud, kuna nende aatomite elektronstruktuur peegeldab valgust tõhusalt. Klaas seevastu on tavaliselt läbipaistev, kuid kui sellele lisada teatud lisandeid või muuta selle paksust, võib see muutuda läbipaistmatuks või poolläbipaistvaks.

Läbipaistmatust kasutatakse erinevates rakendustes, nagu näiteks hoonekonstruktsioonid, pakendamine ja riietus, kus on vaja kaitsta objekte valguse eest või tagada privaatsus. Samuti on läbipaistmatutel materjalidel oluline roll optikas, näiteks peeglite valmistamisel, kus valguse peegeldumine on peamine funktsioon. Läbipaistmatuse mõistmine on oluline nii füüsika kui ka materjaliteaduse valdkonnas.