litsentsiolustust

Litsentsiolustust on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks moraalse ja seksuaalse leevenduse üldist tendentsi ühiskonnas. See viitab olukorrale, kus seksuaalse käitumise normid on lubavamad ning sotsiaalsed või kultuurilised piirid võivad olla vähem kindlaks määratud. Üldiselt kasutatakse seda sõna kriitiliselt või analüütiliselt, et märkida nähtust, mida peetakse liigselt lubavaks või vastuvõetamatute tavade laienemisena.

Etymoloogiliselt koosneb sõna litsentsi ja lustuse osast, mille illustreerimiseks võetakse kokku ideed lubamisest ja naudingust. Sõna moodustusnähtus peegeldab vaatepunkti, et iha ja nauding võivad käia käsikäes lubatusega, ning seda kasutatakse sageli kui hinnanguid stiili või kultuurilise klimaadi kohta.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad religioosseid ja moraalseid arutelusid, kultuurilisi diskursuseid ning ühiskondlikke arutelusid seksuaalse vabaduse laienemise üle. Litsentsiolustust esitatakse nii kirjanduses, kunstis kui meedias kui märki või kriitilist kommentaari, mis puudutab ülemäärast lubamist või normide lõdvenemist. See ilmub ajalooliselt erinevates traditsioonides ning on sageli seotud vastandlike seisukohtadega seksi, perekonna ja avaliku morali suhtes.

Kaasaegses kõnekeeles on mõiste peamiselt retooriline ning normatiivne. Kriitikud märgivad, et see peegeldab kultuurilisi eelarvamusi või konservatiivset ärevust ning et selle objektiivne mõõtmine on keeruline. Pooldajad, kes rõhutavad seksuaalset vabadust, võivad seda terminit kasutada kui märki demokraatlikust õigusest valikuvõimaluste järele, kuid rõhutavad siiski kokkulepitud kannatus- või kahjurežiimide konsentset.