lisatõendamist

Lisatõendamist on menetluslik tegevus, mille käigus esitatakse täiendavaid tõendeid, et tugevdada või selgitada esitatud hagi, vastuväidet või uurimisküsimust. Tõendid võivad olla dokumendid, tunnistajate ütlused, eksperthinnangud või digitaalsed andmed.

Lisatõendamist kasutatakse erinevates menetlustes: tsiviil-, kriminaal- ja haldusmenetluses. Üldjuhul peab uus tõend olema asjakohane, usaldusväärne ja korrektselt esitatud; konkreetse menetluse reeglid võivad kehtestada tähtaegu ja vorminõudeid. Koht või ametiasutus hindab tõendi asjakohasust ja usaldusväärsust ning otsustab, kas ja kui palju seda arvesse võtta.

Lisatõendamise kord sõltub menetluse liigist, kuid tavaliselt esitatakse uus tõend kohtule või vastavale asutusele kirjaga või dokumentaalse materjalina. Pool võib lisaks esitada selgitusi või vastuväiteid ning vastaspoolile antakse võimalus reageerida. Lisatõendite esitamine võib viia uute arutuste ja otsuste tekkimiseni.

Selline praktika tugevdab õigusemõistmise läbipaistvust ja põhiseaduslikku õiglust, kuid lubatavus ja mõju oleneb konkreetsetest seadusandlikest ja menetluse reeglitest.