lisatõend

Lisatõend on õiguslik mõiste, mis tähistab uut või täiendavat tõendit esitatud menetluse jooksul pärast algselt esitatud tõendeid. Lisatõend võib olla dokument, eksperthinnang, tunnistus või muu materjal, mille eesmärk on selgitada või kinnitada asjaolusid, mida varasemad tõendid ei ole selgitanud või mille mõju on oluline väidet tugevdada.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt kohtumenetlust, haldusmenetlust ja teisi õigussüsteemi puudutavaid menetlusi. Selle eesmärk on tagada adekvaatne asjaolude hindamine ning õiglane menetlus, kuid lisatõend peab vastama menetluse reeglitele ja olema asjakohane.

Admissibility ehk vastuvõetavus sõltub konkreetse riigi õigusaktidest. Tihti hinnatakse lisatõendi relevantsust, ajastatust ning seda, kas see oleks olnud kogu menetluse vältel kättesaadav. Hiljem esitatud lisatõend võib nõuda täiendavat kuulamist või vastaspoole arvamuse küsimist ning lõplik otsus selle vastuvõetavuse kohta tehakse kohtu või ametiasutuse poolt.

Esitamine toimub tavaliselt kirjalikult. Pool esitab lisatõendi koos selgitusega, miks see ei saanud varem esitatud, ning annab vastaspoolele koopia. Digitaalsed lisatõendid võivad nõuda täiendavat autentsemist ja kontrolli (allikate kontroll, digitaalsed allkirjad) ning koostoimet vastavatele pooltele.