lisandpolümerisatsioonist

Lindelpolümerisatsioon on protsess, mille käigus mitmed väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühendatakse korduvalt, et moodustada pikk ahel, mida nimetatakse polümeeriks. See reaktsioon nõuab tavaliselt katalüsaatori või algataja olemasolu, mis alustab ahela kasvamise protsessi. Monomeerid liituvad üksteise külge kindlas järjekorras, moodustades homogeense polümeeriahela, kus kõik monomeeriüksused on samad. See erineb kopolümerisatsioonist, kus erinevad monomeerid võivad ahelas esineda. Lindelpolümerisatsiooni tulemuseks olevad polümeerid on sageli väga korrapärase struktuuriga, mis mõjutab nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Näiteks võib ühtlane ahelastruktuur põhjustada polümeeri kõrget sulamistemperatuuri ja tugevust. Lindelpolümerisatsiooni saab kasutada erinevate materjalide, sealhulgas plastide, kiudude ja kummi tootmiseks. Näideteks on polüetüleen, mida saadakse etüleeni lindelpolümerisatsioonist, ja polüstüreen, mida saadakse stüreeni lindelpolümerisatsioonist. Reaktsiooni kontrollimine on oluline, et saavutada soovitud molekulmass ja polümeeri omadused.