liitumispolümeerimisest

Liitumispolümeerimine on polümeeri moodustamise protsess, mille käigus monomeerid ühinevad, et moodustada pikk polümeeriahel ilma kõrvalproduktide tekkimiseta. See erineb kondensatsioonipolümeerimisest, kus monomeeride ühinemisel eraldub väike molekul nagu vesi. Liitumispolümeerimise puhul ühinevad monomeerid otseselt, moodustades ülipika ahela, kus kõik monomeeri aatomid on ka polümeeri ahelas. See protsess toimub tavaliselt läbi vabade radikaalide, katioonide või anioonide mehhanismide, kusjuures initsiaatorid mängivad võtmerolli reaktsiooni alustamisel ja ahelate kasvul.

Enamikul juhtudel on liitumispolümeerimisel osalevad monomeerid alkeenid, millel on kaksiksidemed, mis avanevad ja võimaldavad monomeeridel üksteisega ühineda. Levinud näited hõlmavad polüetüleeni tootmist etüleenist, polüpropüleenist propüleenist ja polüvinüülkloriidist vinüülkloriidist. Need polümeerid on laialdaselt kasutusel erinevates tööstusharudes, alates pakendamisest ja ehitusest kuni autotööstuse ja tekstiilideni. Liitumispolümeerimise kontrollitud tingimused võimaldavad reguleerida polümeeriahela pikkust, harunemist ja stereokeemiat, mis omakorda mõjutab lõpliku polümeeri füüsikalisi ja keemilisi omadusi.