liigesõõnsuses

Liigesõõnsus (liigeseõõs) on sünoviaalsete liigeste sees asuv potentsiaalne ruum, mida piirab liigese kapsel ja selle sisemine sünoviaalmembraan. Sünoviaalvedelik täidab selle õõnsuse ning selle peamine roll on vähendada hõõrdumist liigesepindade vahel ning varustada liigesekõhred toitainetega, kuna kõhr on iseenesest avaskulaarne.

Liigesõõnsus kuulub liigese kapsli koosseisu, mille väliskest on tugev ja stabiilsus tagav ning sisemine sünoviaalmembraan tekitab vedelikku ning osaleb immuunvastustes. Liigesepindu katavad liigesekõhred, mis koos kapsli ja vedelikuga tagab sujuva liikumise ja löökide (koormuste) jaotuse. Sünoviaalvedelik on tavaliselt viskoosne ja läbipaistev või kahvatukollane ning sisaldab hüaluroonhapet ja vernokstruktuuringuid, mis annavad vedelikule määrde ja toiteväärtuse.

Kui liigeses tekib põletik või vigastus, võib liigesõõnsus täituda liigse vedeliku või põletikulise biofluidiga — tekib effuusioon. Selline seisund kaasneb sageli sünoviitide, artriitide või vigastustega ning võib muuta vedeliku koostist ja kogust. Diagnoosimiseks ning ravi planeerimiseks võib teha artri-centesi ehk liigesvedelikku äravõtmist ning analüüsi, mis aitab tuvastada infektsiooni, põletikku või kristalle (nt kusihappekristalle podagras).

Liigesõõnsust eristatakse teistest liigesestruktuuridest, nagu sünoviaalvedeliku kogumised või sapakad kotid (bursad), mis kuuluvad erinevatesse anatoomilistesse ruumidesse. Jäigad nihked või valud võivad osutada liigesõõnsuse probleemi nii põhilistes kui suurtes liigestes, näiteks põlves, kaelas, õlas ja puusas.