ligipääsuvõrkude

Ligipääsuvõrgud on telekommunikatsioonivõrgud, mis ühendavad lõppkasutaja või ettevõtte hoone otse telekommunikatsioonivõrgu ülejäänud osadega. Need moodustavad viimase miili, mis viib teenused kasutajani ning mille arhitektuur ja tehnilised valikud sõltuvad piirkonnast, teenusepakkujast ja eeldatavast ribalaiusest. Ligipääsuvõrgu eesmärk on pakkuda usaldusväärset, piisavat ja turvalist ühendust ning võimaldada erinevate teenuste, nagu internet, hääle- ja meediapakkumused, edastamist.

Peamised tehnoloogiad hõlmavad optilisi ja mitteoptilisi lahendusi. FTTH/FTTx annab suure ribalaiuse ning sageli kasutab PON-tehnoloogiaid (GPON, EPON). Kaablivõrgud (DOCSIS) kasutavad koaksiaalkaablit. DSL-tehnoloogiad (ADSL, VDSL) on levinud alternatiivid, eriti ajalooliselt rajatud piirkondades. Traadita ligipääs hõlmab 4G/5G ja fikseeritud traadita pääsu (Fixed Wireless Access), samuti Wi‑Fi ühendusi hoonete sisemuses ja välitingimustes.

Arhitektuuriliselt on ligipääsuvõrk ühenduses kogumisvõrkude ja keskvõrgu vahel. Optilise osa korral kasutatakse OLT-i (optical line terminal), mis asub keskjaamas, ning ONT-i (optical network terminal), mis paigutatakse kliendi objekti või hoonesse. Lõppkasutaja ühendus on CPE-ga (nt ruuter või modem). Last mile ühendused võivad olla optilised või mitteoptilised ning neid hallitakse QoS-i, autentimise ja turvameetmetega.

Väljakutsed hõlmavad rajamiskulud, ruumi ja energiavajadust, reguleerimisega seotud küsimusi ning turvalisust. Tulevikus suunatakse investeeringud peamiselt kiirendatud fiiberlaiade laiendusse, võrkude virtualiseerimise (SDN/NFV) ja uutesse teenustesüsteemidesse, sealhulgas 5G-backhaul-ühendustesse ning suurema dünaamilisuse ja tõhususe saavutamisse.