lõhestamist

Lõhestamine on protsess, mille käigus keemiline või füüsikaline ühend jaotub väiksemateks osadeks. See hõlmab molekulide sidemete lõhkumist ja sageli uute, lihtsamate molekulide tekkimist. Lõhestamist võib toimuda soojuse, rõhu, katalütaatori või ensüümide mõjul ning see võib olla nii kontrollitud kui ka spontaanne.

Keemias ja füüsikas viitab lõhestamine sageli keemiliste sidemete lõhkumisele. Sageli eristatakse hüdrolüüsi (veega lõhustumine), pürolüüsi (kuumuse tekitatud lagunemine) ja oksüdatiivset lõhestamist. Bioloogias tähistab lõhestamine seedimisprotsessi, kus ensüümid lagundavad suuremad makromolekulid väiksemateks, näiteks valgud proteaaside poolt aminohapeteks, süsivesikud ensüümide abil monosahhariidideks ja lipiidid rasvhapeteks ning glütserooliks.

Majanduses ja tööstuses kasutatakse lõhestamist sageli toorainete teisendamiseks kasulikumateks toodeteks. Petrokeemias lagundatakse suuremad süsivesinikud väiksemateks molekulideks, mida saab kasutada kütuste või baasainetena. Polümeeride lõhestamine on oluline taaskasutuses ja jäätmete väärindamisel. Lõhestust mõjutavad temperatuur, rõhk, katalüütorid ja reaktsiooni keskkonnatingimused.

Bioloogiline lõhestamine võib toimuda looduslikult või tööstuslikult kiirendatuna. Lõhestamisprotsessid on oluline osa nii elusorganismide seedimisel kui ka paljudes tööstusprotsessides ning nende mõistmine aitab hinnata toidu, energia ja materjalide tootmise jätkusuutlikkust.