kütusetootmises

Kütusetootmine viitab protsessile, mille käigus toodetakse mitmesuguseid kütuseid, mida kasutatakse transpordiks, energiatootmiseks ja tööstuslikuks otstarbeks. Need kütused võivad olla nii fossiilset päritolu (nafta, kivisüsi, maagaas) kui ka taastuvallikaid (biokütused, vesinik).

Fossiilsete kütuste tootmine algab tavaliselt kaevandamisest või puurimisest, millele järgneb rafineerimine. Nafta rafineerimine on keeruline protsess, kus toornaftat kuumutatakse ja destilleeritakse erinevateks fraktsioonideks, nagu bensiin, diislikütus, reaktiivkütus ja määrdeained. KivSüsi kaevandatakse ja seda saab kasutada otse või töödeldakse gaasiks või vedelateks kütusteks. Maagaasi, mis koosneb peamiselt metaanist, ekstraheeritakse maa-alustest reservuaaridest ja seda saab kasutada nii kütusena kui ka keemiatööstuse toorainena.

Taastuvate kütuste tootmine hõlmab erinevaid tehnoloogiaid. Biokütused, nagu etanool ja biodiislikütus, saadakse biomassist, näiteks taimedest ja põllumajandusjäätmetest. Vesinikkütust saab toota mitmel viisil, sealhulgas vee elektrolüüsi abil või maagaasi reformimise teel. Hiljuti on suurenenud huvi sünteetiliste kütuste tootmise vastu, mis simuleerivad fossiilsete kütuste omadusi, kuid on toodetud taastuvatest või süsinikuneutraalsetest allikatest.

Kütusetootmise tööstusel on märkimisväärne mõju keskkonnale, sealhulgas õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heitkogused. Seetõttu otsitakse pidevalt puhtamaid tootmismeetodeid ja alternatiivseid, keskkonnasõbralikumaid kütuseid.