kõvaketastest

Kõvaketas, tuntud ka kui kõvaks ketaks või kõvaketta draiv (HDD), on elektro-mehaaniline andmesalvestusseade, mis kasutab pöörlevaid magnetkettasid, et salvestada ja taastada digitaalset teavet. See on üks levinumaid arvutite andmesalvestuslahendusi. Kõvaketas koosneb mitmest peamisest komponendist, sealhulgas pöörlevad kettad, lugemis-kirjutuspead, spindlimootor ja juhtelektroonika. Kettaid katab magnetiline materjal, mida saab magnetiseerida või demagnetiseerida, et esindada bittide (0 või 1) olekut. Lugemis-kirjutuspead liiguvad ketaste kohal ja muudavad nende magnetiseerituse, salvestades või lugedes andmeid.

Kõvaketaste töö põhineb magnetilisel salvestusmeetodil. Kettad pöörlevad väga kiiresti, võimaldades lugemis-kirjutuspeadel kiiresti ligi pääseda erinevatele salvestatud andmetele. Andmed salvestatakse kontsentriliste ringidena, mida nimetatakse radadeks, ja iga rada jaguneb väiksemateks sektoriteks. Kõvaketaste mahtuvus varieerub suuresti, alates mõnest gigabaidist kuni mitme terabaidini, muutes need sobivaks nii väikeste failide kui ka suurte multimeediaandmekogude salvestamiseks.

Kõvaketaste kiirust mõõdetakse pöörlemiskiiruses (RPM - rotations per minute) ja andmeedastuskiiruses. Kõrgem pöörlemiskiirus tähendab tavaliselt kiiremat juurdepääsu andmetele. Vaatamata uusimate salvestustehnoloogiate, nagu SSD (Solid State Drive), populaarsuse kasvule, jäävad kõvakettad oma suure mahutavuse ja soodsa hinna tõttu endiselt paljudes arvutisüsteemides oluliseks salvestuslahenduseks. Neid kasutatakse laialdaselt personaalarvutites, serverites, välisseadmetes ja muudes andmesalvestust nõudvates rakendustes.