kõrgkoole

Kõrgkoolid ehk kõrgkoolide süsteem Eestis viitavad kõrg- või kutsehariduse omandamiseks mõeldud õppeasutustele. Neid seostatakse tavaliselt praktilise ja rakenduspõhise koolitusega ning tiheda koostööga ettevõtete ja avaliku sektoriga. Erinevalt ülikoolidest, mis rõhutavad teoreetilist uurimist ja laiemat teaduslikku tegevust, keskenduvad kõrgkoolid peamiselt erialastele kompetentsidele ja tööks ettevalmistamisele. Mõnel juhul kasutatakse nimetust kõrgkool või kutsehariduse kõrgkool, et rõhutada rakenduslikku suunitlust.

Õpe ja kraadid: Kõrgkoolid pakuvad bakalaureuse- ja magistriõppeprogramme ning mõnel juhul kutse- või rakendushariduse magistriõppe valikuid. Programmid on tihti suunatud praktilisele oskuste omandamisele, praktikatele ja koostööle tööstuse ning avaliku sektoriga. Doktorikraad antakse mõnes kõrgkoolis koostöös ülikoolide või teadusasutustega ning sõltub konkreetse õppekava tingimustest.

Kvaliteet ja regulatsioon: Kõrgkoolide õppekavad ja institutsioonid alluvad riiklikele kõrghariduse regulatsioonidele. Kvaliteedi tagamist korraldavad akrediteerimine ja õppeprogrammide hindamine riikliku järelevalve raames. Õppeperioodid ja krediidid põhinevad Euroopa Liidu Bologna protsessi standarditel ning kasutatakse ECTS-krediide. Rahastus võib olla riiklik või erasektori, sõltuvalt asutusest.

Ajaloost ja rollist: Mõiste kõrgkool on Eestis ajalooliselt viidanud professionaalsele ja kutsealasele haridusele. Pärast iseseisvuse taastamist on mitmed kõrgkoolid saanud nime või ümberorganiseerunud ülikoolideks, akadeemiateks või jätkavad nimega kõrgkool, et rõhutada oma rakenduslikku suunitlust ning koostööd ettevõtete ja kogukonnaga.

Rahvusvaheline koostöö: Kõrgkoolid osalevad rahvusvahelistes programmides, nagu Erasmus+, ning pakuvad inglise keeles õppevõimalusi. Nende õppekavad ja teadus- ning arendustegevus kaasavad sageli rahvusvahelisi partnerõppejõude ja tudengeid.