käenduse

Käenduse on õiguslik instrument, mille puhul kolmas isik – käendaja – lubab täita võlgniku kohustuse kreditorile, kui võlgnik ei suuda või ei soovi seda teha. Käendus suurendab krediidi turvalisust, pakkudes kreditorile lisatagatist võla tasumisel.

Käenduse pooled on käendaja, võlgnik ja kreditor. See võib põhineda eraldi käenduselepingul ning olla seotud laenu, lepingulise makse, rendilepingu või muu kohustusega. Käendus võib olla tingimusteta või piiratud kindla summaga ning kehtivusperiood või täpse ulatuse määravad lepingutingimused.

Käenduse toimimine on selline, et kui võlgnik ei täida oma kohustust, võib kreditor esitada nõude käendajale. Kui käendaja tasub, omandab ta võla tasumise eest õiguse nõuda tasu võlgnikult tagasi ning ta asub seaduse alusel krediitorina võlgniku vastu.

Käendus lõppeb tavaliselt võla lõppemisega või lepingu kehtetuks tunnistamisega. Samuti võivad käenduspäritavad tingimused ja lõppemise alused olla sätestatud käenduslepingus või seaduses. Mõnel juhul võivad kinnitatud garantii- või pankakäendused kehtida piiratud ajaperioodi või teatud summaga.

Käenduse kasutamiseks on oluline mõista nii käendaja kui ka võlgniku õigusi ja kohustusi ning riskide maandamist enne lepingusse astumist. Täpsemed üksikasjad ning kehtivad regulatsioonid sõltuvad konkreetse kokkuleppe sisust ja Eesti võlaõigusseadusest.