kurjategijad

Kurjategijad ehk mõrvarid on inimesed, kelle käitumise tõttu on toime pandud teise inimese surm. Sõna kasutatakse nii tavakeeles kui ka õigusalases kontekstis. Õigushalduses eristatakse tahtlikku surma põhjustamist ehk mõrva ja teisi surma põhjustavaid tegusid, mis võivad tuleneda hooletusest või süüst.

Kriminoloogias ja õiguses jagatakse kurjategijaid tüüpi järgi. Mõrvar ehk tahtliku surma põhjustaja on isik, kelle tegevus lõppes surmaga. Seriaalmõrvar on inimene, kes tapab mitu ohvrit erinevates kohtades ja erinevate ajaperioodide jooksul. Massimõrvar põhjustab mitme ohvri surma ühel sündmusel; spree-mõrvar korraldab mitme ohvri surma lühikese aja jooksul eri kohtades. Organiseeritud või professionaalne mõrvar viitab sellele, et tegu on seotud gruppide või tellimusjärgse tegevusega.

Motivatsioonid ja riskifaktorid on mitmekesised: rahaline motiiv, kättemaks, ideoloogilised veendumused, vaimse tervise probleemid, varane vägivald ja sotsiaalne ebavõrdsus. Uuringud rõhutavad, et ennetus vajab nii varajast märguannete tuvastamist kui ka sotsiaalset toetamist ning tõhusat õiguskaitset.

Vastutus hõlmab kriminaalõigust ja karistust, mis võib sisaldada vangistust, eluaegset karistust või muid sanktsioone vastavalt seadustele. Lisaks pööratakse tähelepanu rehabilitatsioonile ja psühholoogilisele nõustamisele. Kurjategijate uurimine, ohvrite kaitse ja ennetus on osa ennetavast politsei- ja sotsiaalpoliitikast.