kuivatamis

Kuivatamis ehk kuivatus on protsess, mille käigus materjalist eemaldatakse niiskus, et vähendada veeaktiivsust ja pikendada säilivusaega ning stabiilsust. See meetod on laialdaselt kasutatav toiduainete töötlemisel, ravimite ja maitsetaimede kuivatamisel, samuti keemiliste ühendite ja tekstiilide tootmisel. Kuivatamine on üks vanimaid säilitusmeetodeid, mis võimaldab materjale säilitada pikemaks ajaks ilma külmkapita.

Protsessi põhieesmärk on niiskuse kõrvaldamine kontrollitult, et vähendada mikroorganismide kogust ja ennetada niiskusest tulenevaid kvaliteedilanguseid. Tingimused, mis kuivatamisel olulised on, hõlmavad temperatuuri, õhuvoolu, suhtelist õhuniiskust ja toote paksust või struktuuri. Ebaühtlane kuivatus võib põhjustada niinimetatud kodade (case hardening) ilminguid või säilitamisprobleeme, kui sisemine niiskus jääb kõrgeks. Säilitamiseks oluline on muuhulgas õige niiskusesisaldus, pakendamine ja säilitusolud.

Peamised meetodid jagunevad looduslikuks ja mehhaaniliseks kuivatamiseks. Looduslikku kuivatamist kasutavad näiteks päikese- ja tuulekuivatamine, mida rakendatakse puuviljade, marjade ja seenekülgedel. Mehhaaniline kuivatamine hõlmab konvektsioonilist kuivamist soojendatud kuivõhuga, infrapunakuivatamist, mikrolainekuivatamist, vaakumkuivatamist ja külmkuivatamist (loodusliku külmkuivatamise kõrval). Lisaks kasutatakse mõnikord kombineeritud meetodeid või spetsiaalseid kuivatustehikaid, mis sobivad erinevate materjalide puhul.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad toiduained (kuivatatud puuviljad, köögiviljad, liha- ja kalatooted, maitsetaimed), ravimtaimed ja taimsed ekstraktid, ning mõningaid materjale ja keemilisi aineid, kus kuivas vormis hoidmine parandab stabiilsust ja transportimise lihtsust.