krüptovaluutade

Krüptovaluutade mõiste viitab digitaalsele varale, mis toimib elektrooniliselt ning mille väärtus ja tehingute turvalisus põhinevad krüptograafial. Enamik neist on detsentraliseeritud ja ei kuulu ühegi riigi kontrolli alla. Peamise alusena kasutatakse plokiahelat ehk blockchaini, kus tehingud kogutakse plokkideks ja levitatakse kogu võrgu vahel. Uute ühikute loomine ning turvaline tehingukinnitamine saavutatakse konsensusmehhanismide abil, näiteks tõend tööst (PoW) või tõend osalusest (PoS).

Kasutamiseks on vaja rahakotti (wallet), mis hoiab privaatvõtmeid; see võib olla tarkvaraline või riistvaraline. Tehingud kinnitab võrk ning puudub vajadus kolmanda osapoole vahendaja järele. Krüptovaluutat saab osta ja müüa spetsiaalsetel vahetusplatvormidel (börsid) ning neid võib hoida erinevates rahakottides.

Peamised kasutusvaldkonnad hõlmavad makseid ja rahvusvahelisi ülekandeid, DeFi rakendusi ning nutikaid lepinguid. Samas kaasnevad riskid: hinnakõikumised, turvariskid (vargus, pettused), tarkvaravead ning regulatiivne raamistiku muutused. Energiatarve ja keskkonnamõjud on samuti arutelu teemad, sõltuvalt võrgust.

Regulatsioonid riigiti erinevad ning hõlmavad maksustamist, väärtpaberituru nõudeid ja tarbijakaitse piiranguid. Krüptovaluutade turge jälgitakse riiklikult ja rahvusvaheliselt, mis võib mõjutada likviidsust ja kasutajate usaldust. Kõige paremini tuntud näited on Bitcoin ja Ethereum, mida peetakse laialdaselt esinduslikeks ja mitmekülgseteks.