krüpteerimisfunktsioone

Krüpteerimisfunktsioonid, tuntud ka kui krüptograafilised hash-funktsioonid, on matemaatilised algoritmid, mis võtavad sisendiks suvalise suurusega andmeid ja väljastavad fikseeritud suurusega stringi, mida nimetatakse räsi (hash) või digitaalseks sõrmejäljeks. Need funktsioonid on disainitud olema ühepoolsed, mis tähendab, et räsi genereerimine sisendist on lihtne, kuid sisendi taastamine räsi alusel on praktiliselt võimatu.

Peamised omadused, mis iseloomustavad krüpteerimisfunktsioone, on vastupidavus kokkupõrgetele (collision resistance), vastupidavus ettesoostumisele (pre-image resistance) ja vastupidavus teise ettesoostumisele (second pre-image resistance). Kokkupõrke vastupidavus tähendab, et on väga raske leida kahte erinevat sisendit, mis annavad sama räsi. Ettesoostumise vastupidavus tagab, et etteantud räsi põhjal ei saa leida algset sisendit. Teise ettesoostumise vastupidavus tähendab, et etteantud sisendi ja selle räsi korral on raske leida teist sisendit, mis annab sama räsi.

Krüpteerimisfunktsioone kasutatakse laialdaselt mitmesugustes turvarakendustes, sealhulgas andmete tervikluse kontrollimisel, paroolide turvalisel salvestamisel ja digitaalallkirjade loomisel. Need aitavad tagada, et andmed ei ole muutunud ja et tehingud on autentsed. Levinud krüpteerimisfunktsioonide näideteks on SHA-256 ja SHA-3.