kromosoomiliste

Kromosoomilised omadused hõlmavad kromosoomide struktuuri ja pärilikkuslikku informatsiooni. Kromosoomid on DNA molekulid, mis on organiseeritud histoonide ümber ja moodustavad rakkudes eraldi üksusi. Eukarüootsetes organismides on kromosoomid tavaliselt lineaarsete kujuga ning neil on centromeer ja telomeerid; iga liigi kromosoomide arv on iseloomulik (inimese organismis on 46 kromosoomi ehk 23 paari). Prokaryotidel on peamine kromosoom sageli üks ringkromosoom, lisaks võivad esineda plasmidid.

Kromosoomide jagunemine toimub raku jagunemisel: mitosis ja meiosis. Mitosis tagab kahe identse tütarraku tekkimise; meiosis vähendab kromosoomide arvu poole võrra ja loob genetiliselt erinevaid sugulisel paljunemisel osalevaid rakke. Kromosoomide käitumist juhivad centromeer ja mikrotuubulid ning kromatidsed koormused.

Kromosoomiliste kõrvalekallete hulka kuuluvad aneuploidia (kromosoomide arvu muutused, nt Downi sündroom 47, +21; Turneri sündroom 45,X) ning struktuursed muutused nagu translokatsioonid, deletioonid, duplikatsioonid ja inversioonid. Need võivad mõjutada fenotüüpi ja tervist ning on olulised kliinilises geneetikas.

Kokkuvõttes moodustavad kromosoomilised omadused geneetilise teabe säilitamise ja pärilikkuse aluse ning nende mõistmine on oluline nii põlis- kui kliinilises geneetikas.