kromatiinit

Kromatiinit (kromatiinit) on eukarüootsete rakkude tuumaraku, mis koosneb DNA-st ja valkudest ning moodustab kromosoomide struktuuri. See pakib pika DNA molekuli kompaktseks, samas võimaldades DNA kättesaadavust transkriptsioonile, replikatsioonile ja remondile. Peamised valkude komponendid on histoonid, mille ümber DNA keerdub nucleosoomideks; nucleosoomide janunes on H2A, H2B, H3 ja H4 ning linkerhistoon H1 aitab lisanduda kõrgema korruse paksemaks pakkumiseks.

Kromatiinit esindab dünaamiline spekter kergelt pakkunud euchromatiinist (tavaliselt aktiivne geenide transkriptsioon) kuni tihedalt pakitud heterokromatiinini (tavaliselt retranskriptsiooniline vaikimine). Heterokromatiin leidub centromeeride ja telomeeride läheduses ning seda võib jagada lõpeb konstitutiivse ja fakultatiivse heterokromatiinina, näiteks X-inaktivatsiooni korral.

Kromatiini paigutust ja geneetilist ekspressiooni reguleerivad histoonide posttranslatsioonilised modifikatsioonid (metüülatsioon, atsetülaatsioon, fosforilatsioon, ubiquitynaatsioon) ning DNA metülaatsioon. Need märgistused muudetavad kromatiini ligipääsetavust geenidele. Lisaks on olulised kromatiini remodelleerivad kompleksid (nt SWI/SNF, ISWI, CHD, INO80), mis nihutavad, eemaldavad või ümber korraldavad nucleosoomide positsioone.

Kromatiini kõrgemad korrused hõlmavad 30 nm kihti ja suuremaid silde ühendeid, mis moodustavad lõiminguid ja domeene ning mõjutavad kaugtöötlust nagu enhancer–promoter suhted ja TAD-id (topologically associated domains). Ebaregulaarsed kromatiini olekud ja histoonide märgistused on seotud arengu, haiguste ja epigeneetika uurimisega.

Kokkuvõttes on kromatiinit dünaamiline bio-materjal, mis ühendab DNA pakkimise, geneetilise kättesaadavuse ja epigeneetilised mehhanismid.