kriisiolukordadega

Kriisiolukordadega viitab mõiste olukordadele, kus tavapärane ühiskondlik toimimine on märkimisväärselt häiritud või ohus ning vajab erakorralist reageerimist ja tugevat koordineerimist erinevate asutuste vahel. Sellised olukorrad võivad olla loodusõnnetused (tulekahjud, üleujutused, tormid), tehnilised ja tööstuslikud õnnetused, tervishoiukriisid, julgeoleku- või küberohud ning majandus- ja sotsiaalsed kriisid.

Kriisihaldus ja valmisolek hõlmavad süsteemi, mille eesmärk on riskide hindamine, ennetus, varustamine ja koolitus. Siia kuuluvad riskianalüüsid, kriisiplaanid, varustuse ja teenuste tagamine, evakuatsiooniplaanid ning kontrollid ja harjutused, mis suurendavad valmisolekut erinevate stsenaariumidega toimetamiseks.

Reageerimine tähendab kiiret otsustus- ja tegevusprotsessi, mida viivad läbi kriisimeeskonnad ning mis kaasab riiklikud ja kohaliku tasandi ametid, pääste- ja tervishoiuteenused ning teised sidusasutused. Oluline on koordineeritud infovahetus, selge teavitamine ning elanike ohutuse tagamine.

Taastumine keskendub kahjude hindamisele ja infrastruktuuri, teenuste ning elatustaseme taastamisele ning kriisidele vastupanuvõime suurendamisele tulevikus. Sageli kaasneb sellega õppetundide kogumine ja parendusmeetmete rakendamine, et järgmistes kriisides paremini valmis olla.

Kriisiolukordadega tegelemine nõuab avatud suhtlust, selget teavitamist ning koostööd avaliku ja erasektori, kohalikest omavalitsustest riigi tasandini.