kriisiolukorda

Kriisiolukord tähistab olukorda, kus tavapärane elu ja teenused on ohustatud või tõsiselt häiritud ning kus riik ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad rakendama erakorralisi meetmeid koordineeritud reageeringu tagamiseks. Selline olukord nõuab selget juhtimist, kiireid otsuseid ja ressursside suunamist ning võib mõjutada elanikke, infrastruktuuri ja majandust.

Kriisiolukorrad võivad tuleneda erinevatest ohuallikatest ning neid liigitatakse sageli loodusõnnetuste, tehnoloogiliste või tööstusõnnetuste, tervishoiukriiside, majanduslike kriiside ning julgeoleku- või küberohtude alusel. Sõltuvalt juhtunud sündmuste laadist võib kriis puudutada kriitilist infrastruktuuri nagu energiavõrgud, side- ja transpordisüsteeme ning varustada elanikkonda vajalike teenustega.

Kriisijuhtimine keskendub erinevate asutuste ja sektori koordineerimisele: üldjuhul moodustatakse kriisimeeskonnad, koordineeritakse ressursse, korraldatakse päästetööd ja meditsiinine kiirabi, tagatakse teavitamine ja ohutuse tagamine ning vajadusel rakendatakse ajutisi piiranguid või liikumisreegleid. Oluline on varakult tuvastada riske, hoiatada avalikkust ning tagada infovahetus nii sisemiselt kui avalikkusele.

Kriisiolukorra raames mängivad rolli ka kodanikud, ettevõtted ja vabatahtlikud. Ühiselt pannakse kokku isikliku valmisolekuprogrammid, varud ja koolitused ning avatakse suhtluskanalid kriisieelse ja -järgse teabe jagamiseks. Pärast kriisi algab taastumine: kahjude hindamine, reparatsioonid ja õppetundide rakendamine, et vähendada tulevaste kriiside mõju.