krediidiliimi

Krediidiliimi on termin, mida kasutatakse mõnel juhul Eesti finants- ja majandusteaduses ning meediakirjanduses, kirjeldamaks neid mehhanisme ja suhteid, mis hoiavad krediiditurud toimivana. See on metafoor, mille abil kirjeldatakse, kuidas usaldus, õiguslikud raamid ja majanduslike stiimulite kombinatsioon “liimendab” laenamisel ja laekumisel seotud osapooli.

Sõna kasutus on peamiselt kujundav ja mitteformaalse iseloomuga. Krediidiliimi kontseptsioon viitab sellele, et krediidivõimaluse tekkimisel ja riskide jagamisel ei mängi rolli ainult konkreetne laen, vaid terve süsteem: pankade ja laenuvõtjate usaldus, teabevahetus ning riigi või keskpanga poolt pakkuda tugi- ja garantiimehhanismid. Seetõttu kasutatakse mõistet vahel majandusliku stabiilsuse või krediidivõime säilimise kirjeldamisel.

Krediidiliimi moodustavad peamised komponendid hõlmavad krediidiskooride ja kliendi identiteedi kontrolli, tagatisi ja garantiisüsteeme, laenu andmise ja tagasimaksmise struktuure ning likviidsuskanaleid; teabe jagamist krediidi registrite kaudu; ning vajadusel riigi või keskpanga toetusmehhanisme ja regulatiivset raamistikku.

Termini kasutamine rõhutab süsteemset mõju ja riske, mitte üksikuid laene. Kritika keskmes on riskide liigne keskendumine ainsale mehhanismile ning potentsiaalne mõju makseraskuste korral. Krediidiliimi kontseptsioon jääb peamiselt analüütiliseks ja metafoorseks tööriistaks ning ei tähista eraldi reguleeritud majandusteooria vormi.