krüpteerimistehnoloogiad

Krüpteerimistehnika, sageli lihtsalt krüpteerimine, on protsess, mille abil informatsioon muudetakse loetamatuks vormiks, mida nimetatakse krüptogrammiks. Selle eesmärk on kaitsta konfidentsiaalset teavet volitamata juurdepääsu eest. Krüpteerimine kasutab algoritme ja krüptograafilisi võtmeid, et muuta tavaline tekst (selge tekst) krüptogrammiks. Krüpteerimismeetodeid on kahte peamist tüüpi: sümmeetriline ja asümmeetriline krüpteerimine.

Sümmeetriline krüpteerimine kasutab sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks. See meetod on tavaliselt kiirem ja tõhusam, kuid võtmete turvaline jagamine osapoolte vahel võib olla keeruline. Levinud sümmeetrilised algoritmid hõlmavad AES-i (Advanced Encryption Standard) ja DES-i (Data Encryption Standard).

Asümmeetriline krüpteerimine, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutab võtmepaarina kahte erinevat võtit: avalikku võtit ja privaatset võtit. Avalikku võtit saab jagada vabalt ja seda kasutatakse andmete krüpteerimiseks. Krüptitud andmete dekrüpteerimiseks on aga vaja vastavat privaatset võtit, mida hoitakse saladuses. See meetod on eriti kasulik turvalise suhtluse loomiseks, kus osapooled ei pruugi olla eelnevalt võtmeid jaganud. RSA on üks tuntumaid asümmeetrilisi krüpteerimisalgoritme.

Krüpteerimist kasutatakse laialdaselt paljudes rakendustes, sealhulgas veebiturvalisuses (HTTPS), e-posti krüpteerimises, VPN-ides ja digitaalallkirjades, et tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja autentimine.