krüpteerimisalgoritmist

Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline protsess või reeglite kogum, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks ehk muutmiseks loetamatuks vormiks. Krüpteerimise eesmärk on kaitsta tundlikku teavet volitamata juurdepääsu eest. Krüpteerimisalgoritmi abil teisendatakse originaalandmed ehk selge tekst krüptitud tekstiks ehk šifritekstiks. See protsess nõuab tavaliselt krüpteerimisvõtit, mis on salajane informatsioon, mida kasutatakse nii andmete krüpteerimiseks kui ka hilisemaks dekrüpteerimiseks.

On olemas kahte peamist krüpteerimisalgoritmi tüüpi: sümmeetriline ja asümmeetriline krüpteerimine. Sümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrüpteerimiseks. See on kiire ja tõhus, kuid võtme turvaline jagamine osapoolte vahel võib olla keeruline. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard).

Asümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse võtmepaari: avalikku võtit ja privaatset võtit. Avalikku võtit saab jagada kõigiga ja seda kasutatakse andmete krüpteerimiseks, samas kui privaatset võtit hoitakse salajas ja seda kasutatakse andmete dekrüpteerimiseks. See lahendab võtme jagamise probleemi, kuid on üldiselt aeglasem kui sümmeetriline krüpteerimine. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA ja ECC (Elliptic Curve Cryptography). Krüpteerimisalgoritmid on tänapäeva digitaalses maailmas olulised andmete turvalisuse tagamisel.