Krüpteerimisalgoritm

Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline protseduur, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks, muutes need loetamatuks ilma dekrüpteerimisvõtmeta. See on krüptograafia alustala, mis tagab konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja autentimise. Krüpteerimisalgoritmid jaotatakse laias laastus kaheks kategooriaks: sümmeetrilised ja asümmeetrilised.

Sümmeetrilised algoritmid kasutavad andmete krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Need algoritmid on tavaliselt kiired ja tõhusad, mistõttu sobivad suures koguses andmete töötlemiseks. Levinud näited on AES (Advanced Encryption Standard) ja DES (Data Encryption Standard). Sümmeetrilise krüpteerimise peamine probleem on võtme turvaline levitamine adressaadile.

Asümmeetrilised algoritmid, tuntud ka kui avaliku võtme krüpteerimine, kasutavad krüpteerimiseks ühte võtit (avalik võti) ja dekrüpteerimiseks teist võtit (privaatne võti). Avalikku võtit saab vabalt jagada, samal ajal kui privaatne võti tuleb rangelt salajas hoida. See meetod võimaldab turvalist suhtlust isegi siis, kui osapooled pole kunagi varem võtmeid vahetanud. RSA (Rivest–Shamir–Adleman) on tuntud asümmeetriline algoritm. Asümmeetrilised algoritmid on arvutuslikult ressursimahukamad kui sümmeetrilised algoritmid.

Krüpteerimisalgoritme kasutatakse laialdaselt internetisuhtluse turvamisel (SSL/TLS), digitaalsete allkirjade loomisel, andmete kaitsmisel pilveruumis ja krüptovaluutades. Algoritmi turvalisus sõltub selle matemaatilisest keerukusest ja võtme pikkusest. Turvalisuse tagamiseks peavad algoritmide loojad arvestama võimalike rünnakutega ja tagama, et algoritm oleks vastupidav teadaolevatele krüptoanalüüsi meetoditele.