kortikosteroideja

Kortikosteroide on ravimite ja keha loomulikust neerupealise koorest pärinev rühm hormoone ning nende sünteetilisi derivaate. Need jagunevad peamiselt glükokortikoidideks ja mineralokortikosteroidideks. Glükokortikoidid toimivad peamiselt põletiku ja immuunreaktsiooni mahasurve kaudu, mineralokortikosteroide aga vedelike ja elektrolüütide tasakaalu neerudes reguleerides.

Glükokortikoidid seostuvad rakuliste glükokortikoidiretseptoritega, mis muudab geeni ekspressiooni ja vähendab põletikuliste tsütokiinide ning leukotsüütide aktiveerumist. Selle tulemusel on neil tugev immunosuppressiivne ja antiinfektsiooniline mõju. Mineralokortikortikoidid, näiteks fludrokortisoon, mõjutavad peamiselt neerude naatriumi ja kaaliumi tasakaalu vedelike säilitamise kaudu.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad põletikukahjustuste, autoimmuunhaiguste ja raskete allergiliste reaktsioonide ravi. Need on laialdaselt kasutusel astmas ja teiste hingamisteede haiguste, reumatoidartriidi, nahahaiguste ning mõnede immuunsüsteemi kahjustustega seisundite puhul. Ravimite vormid on paiksed kreemid ja salvid, inhalatsioonid, suukaudsed tabletid ning süstimise kujul, need valitakse vastavalt haigusele ja vajadusele.

Kõrvaltoimed ja riskid sõltuvad ravimi tüübist ja annusest. Pikaajalisel või suurte annuste kasutamisel võivad esineda kaalutõus, osteoporoos, diabeedi kulgu halvenemine, gastriit, infektsioonide risk, hüpertensioon, naha õhenemine, unetus ja meeleolumuutused. Lastel võib mõjutada kasvustiili. Ravi tuleb alustada ja lõpetada arsti järelevalve all ning kasutada võimalikult madalaid efektiivseid annuseid lühiajaliselt ning järgnevat järkjärgulist vähendamist.