koostumusindikaattorit

Koostumusindikaatorid on mõõdetavad näitajad, mis peegeldavad materjali või süsteemi koostist. Need ei ole otsene koostisosade loetelu, vaid kalibreeritud või korreleeruvad seosed, mille abil saab hinnata koostist kiiremini ja sageli odavamalt kui täielikku laboratoorset analüüsi. Indikaatorid võivad olla kemikaalsed markerid, füüsikalised omadused või spektroskoopilised signaalid ning neid kasutatakse üksikute näitajate või mitme indikaatori koosmõjust moodustatud mudelite abil.

Rakendusalad on laiad: toidu ja joogi tootmise kvaliteedi kontroll, põllumajandus ja mullateadus, keskkonnaseire, materjaliteadus, geoloogia ning farmakoloogia. Näidetena võib olla toidus niiskus, valkude ja rasvade sisaldus ning süsivesikute osakaal; mullades orgaanilise aine sisaldus, niiskus ja pH; geoloogias mineraalsuhete indikaatorid; ning materjaliteaduses täite- või sideainete sisalduse indikaatorid.

Kalibreerimine ja valideerimine tugineb standardmeetoditele või viiteandmetele. Indikaatorid tuleb kalibreerida korrelatsioonide abil: tehakse kalibreerimiskõverad, hinnatakse täpsust, korduvust ja tundlikkust ning kontrollitakse võimalike matriksi- või analüütiliste mõjude mõju.

Piirangud hõlmavad matriksite mõju, ebastabiilsust ajas ning seda, et üks indikaator ei pruugi üldistada kõigi koostise komponendi jaoks. Seetõttu kasutatakse sageli mitme indikaatori kombinatsiooni ja kalibreeritud mudelit, mis on kohandatud konkreetse materjali või süsteemi jaoks.