konvektsioonküttest

Konvektsioonküte on kütteviis, mis põhineb õhu soojendamisel ja selle liikumisel ruumis. See erineb kiirguslikust kütmisest, kus soojus kandub otse objektidele infrapunakiirguse abil. Konvektsioonküttesüsteemid kasutavad tavaliselt radiaatoreid, ventilaatoreid või muid soojusvahetusseadmeid, et õhku soojendada.

Soe õhk muutub vähem tihedaks ja tõuseb ülespoole. Kui see jõuab ruumi lakke, jahtub see ja muutub tihedamaks, langedes seejärel alla tagasi soojusallika juurde, kus seda uuesti soojendatakse. See pidev õhu liikumine loob konvektsioonivoolu, mis aitab kogu ruumi ühtlaselt soojendada.

Konvektsioonküttesüsteemid võivad olla erinevat tüüpi, sealhulgas keskküttesüsteemid, kus soojusallikas (näiteks katel) asub väljaspool ruume, ja elektrilised konvektorid, mis on individuaalsed küttekehad. Elektrikonvektorid on sageli varustatud termostaatidega temperatuuri reguleerimiseks.

Konvektsioonküttesüsteemide eelised hõlmavad nende võimet ruume kiiresti soojendada ja suhteliselt ühtlast temperatuuri säilitada. Samuti on need sageli kulutõhusad paigaldada ja hooldada. Puudusteks võivad olla õhu liikumise põhjustatud tolmukoguste võimalik suurem ringlemine ja mõnedel juhtudel ka veidi kuivem õhk. Konvektsioonküte on levinud elamutes ja kaubanduspindades.