konfigureerimisel

Konfigureerimisel viitab tegevusele kohandada tarkvara, riistvara või süsteemide omadusi vastavalt vajadustele. See tähendab sobilike seadistuste määramist, et saavutada soovitud käitumine, jõudlus ja turvalisus. Termin on levinud IT-s, süsteemihalduses, võrkudes ja tarkvara arenduses ning hõlmab nii rakenduste kui infrastruktuuri seadistamist.

Konfigureerimise protsess algab nõuete kogumise ja arhitektuuri kavandamisega, järgneb seadistuste muutmine (failid, skriptid, teenused), testimine ja valideerimine ning dokumenteerimine. Järel tuleb juurutamine ja hooldus. Idempotentsus—korduval sama konfigureerimisel tekib sama olek—on oluline omadus ning muutuste jälgitavus ja versioonikontroll on tihti keskmes.

Kontekstid hõlmavad tarkvara ja teenuste konfigureerimist, riistvara seadistusi, võrguseadeid ning pilve- või andmepõhiseid keskkondi. Infrastruktur koodina (infrastructure as code) mõiste kirjeldab seadistusi tekstipõhiselt ning neid hallatakse automatiseeritud tööriistadega. Tööriistad nagu Ansible, Puppet, Chef, Salt, Terraform või AWS CloudFormation on levinud konfiguratsioonihalduse ja infrastruktuuri haldamisel.

Tavad rõhutavad taaskasutatavust ja järjepidevust: profiilide ja skriptide kasutamine, versioonikontroll ja CI/CD-i integreerimine võimaldavad replicable keskkondi ning lihtsamaid muudatuste tõestatavaid. Dokumentatsioon ja auditeerimine aitavad tagada nõuete täitmise ning võimalikku taastamist.

Võimalikud riskid on vigased või ebajärjekindlad seadistused, vali muudatuste haldamine ja piiratud jälgitavus. Hea praktika hõlmab testkeskkondi, saneeritud rollbacki ja regulaarset auditimist.