kompresseerimist

Kompresseerimine ehk tihendus on andmete mahu vähendamine, säilitades informatsiooni võimalikult täpse taastamise. Seda tehakse kahe peamise lähenemisviisina: kaotusteta tihendus ja kaotusega tihendus. Kaotusteta tihendus püüdleb algse teabe täpse taastamise poole, kaotusega tihendus aga loob perceptuaalse või funktsionaalse eksperimendi hinnangu, kus osa teabest võib jääda kadunuks, kuid saavutatakse suurem tihendus.

Kaotusteta tihendus (lossless) kasutab andmete kordumise ja statistilise mudaliikumise vähendamist, et pärinev teave taastada täpselt esialgses vormis. Levinud meetodid hõlmavad Huffmani kodeerimist, aritmeetilist kodeerimist ja Lempel–Ziv pere algoritme (nt LZ77, LZW). Praktikas leidub kaotusteta tihenduslike vormidena ZIP, GZIP ning PNG, samuti FLAC-failid heli jaoks, kus on oluline säilitada täpsus.

Kaotusega tihendus (lossy) vähendab teabehulka, lubades teatud kvaliteedi kaotust. See saavutatakse tavaliselt transform-koodimise ja kvantiseerimise kaudu ning perceptuaalsete mudelite kasutamisel, et kadunud info oleks vaate või kuulmise jaoks vähem märgatav. Näidetena on JPEG pildid, MP3 ja AAC heli, MPEG-4 videod ning teised multimeediumiformaadid. Kaotusega tihendus sobib tihti suurema tihendusmääraga voogedastuseks ja pakkumise piirangutega sidevõrkudes.

Kompresseerimine on oluline arhiveerimises, veebis ja mediaedastus, kus vaste kiire andmete saatmise ja väiksema salvestusruumi vajadusele. Võimalikud piirangud hõlmavad andmete kaotust, sissetulevaid ressursinõudeid ning juba tihendatud või krüpteeritud andmete vähem või üldse mitte tihendamist.