kommunikatsiooniprotsesside

Kommunikatsiooniprotsesside mõiste viitab informatsiooni ja tähenduste vahetamise järjestikulisele mehhanismile, mis hõlmab saatjat, sõnumit, koodimist ja dekodeerimist, kanalit, vastuvõtjat ning tagasisidet kontekstis ning müra mõjuga.

Mudelid annavad raamid selle protsessi mõistmiseks. Shannon–Weaveri mudel keskendub signaali edastamise efektiivsusele ja müra mõjule; Berlo SMCR-mudel toob esile allika, sõnumi, kanali ja vastuvõtja rollide ning koodide tähenduste tähtsuse; Schrammi mudel rõhutab tähenduste jagamise ja ühiselt loodud arusaamade muutumist dialoogilises suhtluses; transaktsionaalne mudel käsitleb saatja ja vastuvõtja kontinuaalset vastastikust mõju.

Protsessi faasid hõlmavad koodimist (saatja sõnumi vormimiseks), kanali kaudu saatmist, dekodeerimist (vastuvõtja tähenduse loomine) ja tagasisidet; müra ja konteksti tegurid võivad sõnumi mõistmist mõjutada.

Erinevad kommunikatsioonitüübid hõlmavad isiklikku (interpersoonaalset) suhtlust, organisatsioonide sisemist ja väliskommunikatsiooni ning massiteavitus ja digitaalset suhtlust. Oluline on arusaamide jaotuse, kultuurilise konteksti ning tehnoloogiliste vahendite roll.

Uuring ja hindamine hõlmab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid, sealhulgas eksperimente, sisu- ja diskursusanalüüsi ning sotsiaalteaduslikku mõõtmist. Praktikas aitab see parandada selgust, mõju ja vastuvõtmist erinevates kontekstides.