kognitsiooniga

Kognitsioon on vaimsete protsesside kogum, mille abil inimesed koguvad, töötlevad ja kasutavad infot. Selle alla kuuluvad tähelepanu ja tajumine, lühiajaline ja pikaajaline mälu, keel, mõtlemine, probleemide lahendamine ja otsuste langetamine ning üldine õppimine. Kognitsiooni uuritakse erinevates distsipliinides, peamiselt psühholoogias ja neuroteadustes, kuid ka informaatikas ja kunstlikus intelligentsuses. Erinevates olukordades võivad kognitiivsed toimed varieeruda sõltuvalt tähelepanu suunamisest, motivatsioonist ja kontekstist.

Teoreetilised lähtealused hõlmavad info töötlemise mudelit, mille kohaselt mõtlemine sarnaneb arvutiprotsessile, ning neuraalvõrgumudeleid, mis rõhutavad neuronite võrkude koostoimet. Viimasel ajal on arenenud kehastunud kognitsiooni lähenemised, mis rõhutavad keha ja keskkonna rolli mõtlemise kujunimisel. Uuringute meetodid hõlmavad kognitiivseid eksperimentaalseid ülesandeid, neuropsühholoogilisi teste, ajuteaduse meetodeid nagu fMRI ja EEG ning arvutuslikke mudeleid.

Rakendused hõlmavad haridust ja õppealase praktika, kliinilist psühholoogiat ning vananemisega seotud kognitiivsete muutuste hindamist ja ravi. Lisaks mõjutab kognitsiooniteadus tehisintellekti arendamist, kasutajaliideste kujundust ning tõhusate otsustus- ja tööprotsesside loomist.