koaksiaalkaablid

Koaksiaalkaabel on elektriline kaabel, mille konstruktsioon koosneb neljast kihist: keskjuht, selle ümber paiknev dielektriline isolatsioon, metallist ekraan ning välist kate. See geomeetria piirab elektromagnetvälja levikut ja vähendab häireid, võimaldades usaldusväärset kõrgsageduslikku edastust.

Impedeantsid: Kõige levinumad väärtused on 50 oomi ja 75 oomi. 50-ohm kaablid sobivad tavaliselt andme- ja RF-sidesüsteemide jaoks, 75-ohm kaablid on eelistatud tele- ja videosignaalide ülekandmiseks. Signaali kadu kasvab kaabli pikkuse ja edastatava sageduse tõustes, mis mõjutab lõppkasutaja kvaliteeti.

Keskjuht on tavaliselt tahke vask või vask-kattega alumiiniumist. Dielektrik võib olla polüetüleen või PTFE. Ekraan koosneb tavaliselt nii fooliumist kui ka traadist kihist ning pakub elektromagnetilise kihtide ja naabersignaali vastu kaitset. Väline kate on enamasti PVC või polüetüleen, mis pakub mehhaanilist kaitset ja ilmastikukindlust.

Levinud kaablitüübid on näiteks RG-6, RG-59 ja RG-11. Kõrvale levinud ühendused hõlmavad BNC-, F-type- ja RCA-liiteid. Õige impedantsi säilitamine ühendustes on oluline, et vältida peegeldusi ja signaali halvenemist. Koaksiaalkaablid on saadaval nii paindlike kui jäikade variantidena.

Rakendused hõlmavad tele- ja satelliittelevisiooni, lairiba ja sisevõrkude edastust, CCTV-süsteeme ning erinevaid laboratoorseid rakendusi. Põhijooned on hea ekraan, madal elektromagnetiline häire ning suhteliselt lihtne paigaldus; miinusteks on suurem läbimõõt ja paigaldustingimuste nõudlikkus võrreldes mõnede teiste kaablitega.