klassidiagrammid

Klassidiagrammid on kasutusel objektorienteeritud programmeerimises ja tarkvaratehnoloogias. Need on UML-i ehk ühtse modelleerimiskeele osa, mida kasutatakse süsteemide struktuuri kirjeldamiseks. Klassidiagrammid näitavad klasside, nende omaduste (atribuutide) ja käitumise (meetodite) ning klassidevaheliste suhete struktuuri.

Iga klassi esitatakse ristkülikuna, mis on jagatud kolmeks sektsiooniks: klassi nimi, atribuudid ja meetodid. Atribuudid on klassi muutujad, mis kirjeldavad selle seisundit, samas kui meetodid on funktsioonid, mis määravad klassi käitumise. Nende seas kasutatakse märgendeid nagu plussmärk (+) avalikuks juurdepääsuks, miinusmärk (-) privaatseks juurdepääsuks ja numbrimärk (#) kaitstud juurdepääsuks.

Klassidevahelised suhted hõlmavad assotsiatsiooni, pärivust (generaliseerimist/spetsialiseerimist), agregatsiooni ja kompositsiooni. Assotsiatsioon näitab, et klassid on omavahel seotud. Pärivus, mida sageli kujutatakse tühja kolmnurgaga noolega, näitab "on-a" suhet, kus üks klass (alamklass) pärib teise klassi (superklassi) omadused ja käitumise. Agregatsioon ja kompositsioon väljendavad "has-a" suhet, kus üks klass sisaldab teisi klasse, kuid kompositsioon viitab tugevamale sidemele, kus kaasatud klass ei saa eksisteerida ilma selle konteinerita.

Klassidiagrammid aitavad visualiseerida ja dokumenteerida tarkvarasüsteemide kujundust, lihtsustades keerukate struktuuride mõistmist ja kommunikatsiooni arendusmeeskondade vahel. Need on kasulikud nii süsteemi loomise algfaasis kui ka hilisemas arenduses ja hoolduses.