kivilajiperustan

Kivilajiperusta on geotehnilises ja geoloogilises kontekstis kasutatav mõiste, mis kirjeldab ehitise aluse kivimikihti. See kiht paikneb maapinna all ja moodustab aluse, mille omadused määravad ehitise kantvuse, stabiilsuse ja pikaajalise käitumise. Kivilajiperusta võib olla looduslik bedrock või sügavale maapõue all paiknev kivimikiht; selle aluse tüüp ja lõhestus määravad peamiselt ehitise põhiomadused.

Kivilajiperusta koosneb erinevatest kivimitüüpidest: magmiline kivim, settekivim või metamorfne kivim. Iga tüüp toob kaasa spetsiifilised omadused: pragude olemasolu, lõhestus, tihedus, poorsus ja veevoolu käitumine. Need omadused mõjutavad kantvust, piirkondlikku ja pikaajalist stabiilsust ning võivad määrata lõtkude edasist laienemist.

Hindamine ja kasutus: geotehnilised uuringud hõlmavad geoloogilise kaardi analüüsi, puurauke ja geofüüsikalisi uuringuid ning laborikatseid, nagu UCS ehk unconfined compressive strength. Nende andmete põhjal hinnatakse kantvust, lõhestuslikku käitumist ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Kivilajiperust kasutatakse ehitusprojektides alusena hoonete, teede, sildade ja muude maapinnale rajatavate struktuuride puhul, tagamaks konstruktsiooni pikaajaline töökindlus.