keskkonnakindlusest

Keskkonnakindlusest viitab toodete, teenuste või tegevuste võimele piirata nende keskkonnamõju kogu elutsükli vältel. See hõlmab energiatarbimist, materjalide kasutust, emissioone, jäätmeid ning potentsiaalset ökoloogilist riski. Keskkonnakindlus on osa laiemast jätkusuutlikkuse mõtestusest ning ühendab ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse tasakaalu.

Hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid, peamiselt elutsükli hindamist (LCA), mis arvestab mõju alates toorainete hankest kuni lõppjäätmete kõrvaldamiseni. Olulised näitajad on ressursikasutus ja energiatarve, kliimamõju, õhu-, veeoja ja mulla kvaliteet ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakindlus võib hõlmata ka ringmajanduse põhimõtete rakendamist, taaskasutust ja vähendatud sõltuvust mittesäilitatavatest allikatest.

Rakendusalad ja suunad on laialdased. Ettevõtted integreerivad keskkonnakindluse põhimõtted toodete ja protsesside arendusse, investeerides energiatõhususesse, materjalide taaskasutusse ja keskkonnasõbralike materjalide kasutusse. Avalikus sektoris võivad hanked ja regulatsioonid nõuda keskkonnahindust ning elutsükli mõju arvestamist. Tarbijad võivad otsuseid langetada keskkonnahoidlike toodete ja teenuste kasuks, kasutades märgistusi ja teisi tõendusmaterjale.

Seaduslik ja rahvusvaheline raamistik mõjutab keskkonnakindlust Eestis ning Euroopa Liidu algatused, sealhulgas rohetehnoloogiate ja ringmajanduse eesmärgid, suunavad ettevõtteid ja tarbijaid ning mõjutavad standardite arendamist ja aruandlust.