kaubandusreeglite

Kaubandusreeglid tähistavad reeglistikku, mis reguleerib kaupade ja teenuste rahvusvahelist kaubandust. Need tulenevad riikide seadustest ja haldusnormidest ning rahvusvahelistest lepingutest ja tavaõigusest. Kaubandusreeglid hõlmavad nii tariife ja kvote kui ka mittetollilisi abinõusid, nagu tehnilised standardid, kvaliteedinõuded, märgistamine ja päritolutõendid. Lisaks reguleerivad need kaubanduse menetlusi, näiteks impordilubade süsteeme, dokumentide nõudeid ja tolliprotseduure, mis mõjutavad turule pääsu ning ettevõtetele prognoositavust.

Rahvusvaheline raamistik moodustab peamiselt Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO ja selle kokkulepped, eeskätt GATT-ist, mis sätestab üldised kaubanduse põhimõtted, tariifide liberaliseerimise ja piirangute vähendamise. Lisaks on olemas eraldi lepingud teenuste, intellektuaalse omandi ning päritolureeglite kohta. Mõned kokkulepped käsitlevad tehnilisi tõkkeid ja standardiseerimist, mis võivad impordile seada nõudeid. Kaubanduse hõlbustamiseks on loodud raamistiku mehhanismid, mis kiirendavad dokumentide vahetust ja protsesse.

Riiklikul tasandil rakendatakse ja jõustatakse reeglid valitsuse organite kaudu, tavaliselt tolliametite, standardiametite ja konkurentsiametite poolt. Ametid kontrollivad vastavust, väljastavad vajalikud load ja sertifikaadid ning osalevad rahvusvaheliste vaidluste lahendamisel. WTO raames on lahendussüsteem, mis püüab lahendada liikmesriikide erimeelsusi. Kaubandusreeglite eesmärk on soodustada ausat konkurentsi, kaitsta tarbijaid ja keskkonda ning tagada avaliku huviga seotud kaalutluste tasakaal.