katteomadused

Katteomadused viitavad katte, näiteks värvi või kihi, omadustele, mis mõjutavad selle toimimist substraadil. Katteid kasutatakse kaitseks, esteetika ja funktsionaalsuse huvides ning nende omadused sõltuvad katte koostisest, kandmispinnast ja rakendamisviisist ning keskkonnast, kus neid kasutatakse.

Olulised omaduste grupid hõlmavad mehhaanilisi, füüsikalis-keemilisi ning optilisi (ja mõnikord elektrilisi) omadusi. Mehhaanilised omadused hõlmavad adhesiooni substraadi külge, kulumiskindlust ja paindlikkust. Füüsikalis-keemilised omadused hõlmavad paksust, kõvenemis- või kuivatamisprotsessi, keemilist vastupanu ja termilist stabiilsust, samuti poorsust ja läbilaskvust. Optilised omadused võivad hõlmata läiget, värvi ja läbipaistvust, ning elektrilised omadused võivad olla juhtivus või elektrilised isolatsiooniomadused. Mõnes kontekstis käsitletakse ka hüdrofiilsust ja hüdrofoobsust, mis kirjeldavad katte vee ja niiskuse suhtumist pinnale.

Mõõtmine ja hindamine hõlmab adhesiooni teste (näiteks püsivuse hindamine substraadil), kriotrisk- või krihtestide tüüpe, kulumis- ja kõvenemisaega ning paksuse mõõtmimist. Kantud katete kvaliteeti jälgitakse ka visuaalse inspeksiooni, värvimuutuste, läige ja mantli ühtluse alusel. Spetsiaalsed meetodid võivad hõlmata nanoindentatsiooni, elipsomeetriat või spektraalseid tehnikaid paksuse ja struktuuri hindamiseks.

Kasutusvaldkondadena hõlmavad katteomadused kaitsvate ja funktsionaalsete katete rakendusi tööstuses, arhitektuuris, elektroonikas ja meditsiinis. Tegurid, mis katteomadusi kujundavad, hõlmavad substraadi ettevalmistust, rakendusteenust, töötemperatuuri ja keskkonna niiskust. Piirangutena on definitsioonide ja testide erinevused, kattedefektid ning substraadist sõltuvad tulemused.