katkestuse

Katkestus on toimingu või teenuse ajutine või püsiv lõpetamine või häirumine, mille tõttu lakkab teave, energiavarustus või side. Sõna põhineb verbil katkestama. Katkestused esinevad erinevates valdkondades, sealhulgas elektrivõrgus, telekommunikatsioonis, IT-süsteemides ja tootmises, ning neid võivad põhjustada nii planeeritud hooldustööd kui ka ootamatud rikked.

Kategooriad ja kestus. Planeeritud katkestused on tavaliselt ajastatud ja teavitatud, et minimeerida mõju. Ootamatud katkestused tekivad tehnilistest riketest, ilmastikutingimustest, inimlike vigade või muude ettenägematute teguritega. Katkestused võivad olla lühikesed (sekundid kuni minutid) või pikemad (tunnid või päevad), sõltuvalt sügavusest ja lahenduste kiirusest.

Mõjud ja mõõtmine. Katkestuste mõju hõlmab teenindusvõimetuse langust, tarbijate rahulolu ja võimalikku majanduslikku kahju. Oluline näitaja on teenuse kättesaadavus, mis kirjeldab ajavahemiku osa, mil teenus töötab usaldusväärselt. Eri katkestuste sagedus ja kestus annavad infot süsteemi vastupidavuse ja töökindluse kohta.

Ennetus ja haldus. Katkestuste ennetamiseks rakendatakse varundamist, süsteemide redundantsust, koormuse jaotamist ning pidevat jälgimist. Hädaolukorra plaanid ja järjepidev probleemide analüüs (nt pärast rikked) aitavad kiirendada taastumist ja vähendada kordumise tõenäosust.

Seosed ja kontekst. Katkestus on vastand stabiilsusele ning seda kirjeldatakse erinevates sektorites: energiaturul, side- ja IT-teenustes ning tootmises. Terminoloogias kasutatakse sageli väljendeid nagu katkestus, katkestuste ajastus, hoolduuskõlblikkus ja kättesaadavus.