kasvupeetusele

Kasvupeetusele on bioloogiline nähtus, mille korral organismi või raku kasv aeglustub või peatub võrreldes tavapärase kasvuga. See võib olla ajutine või püsiv ning võib olla pöörduv või pöördumatu. Kasvupeetus esineb erinevates elu vormides, sealhulgas mikroorganismides, taimedes ja loomades, ning seda kirjeldatakse sageli kui kasvu pidurdumist või kasvukiiruse langust.

Põhjused võivad olla mitmekesised: toitumisdefitsiit või ressursipuudus, välised stressitegurid (temperatuur, pH, soolsus, kuivus), toksilised ained või ravimid, haigused ning hormonaalsed või tsüklilised mehhanismid. Spetsiifilises kontekstis eristatakse sageli kasvupeetust bakteriaalse või ravimite toimedena: mõnel antibiootikumil on bakterioostaatiline mõju, mis pidurdab kasvu, samas kui teised ained võivad olla bakteritsiidid.

Mehhanismid hõlmavad raku tsükli pidurdust, valkude ja DNA sünteesi deprivaatsiooni, stressivastuseid ning energiavarude ümberjaotust. Kasvupeetus võib olla lühi- või pikaajaline ning sageli on see osaliselt taastatav, kui ebasoodne keskkond kõrvaldatakse. Teaduslikes katsetes hinnatakse kasvupeetust tavaliselt kasvu kiiruse, biomassi muutuste või tiheduse mõõtmise kaudu ning selle hindamiseks mainitakse sageli mõõdikuid nagu MIC ehk minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon.

Näiteks bakterite puhul võivad antibiootikumid olla kasvupeetavad (bakterioostaatsed) või bakteritsiidsed; taimede puhul peetuvad kasvud stressi ja hormonaalsete signaalide tõttu. Kasvupeetuse mõistmine on oluline nii kliinilises ravis, ökoloogias kui ka tööstuslikus biotehnoloogias.