karjakasvatuses

Karjakasvatus on loomade kasvatamine ja aretus majandusliku tootmise eesmärgil, peamiselt piima ja liha tootmiseks. Eestis jaguneb valdkond peamiselt piima- ja lihaveiste kasvatuse vahel, samuti on levinud segafarmid, kus kasvatatakse nii piima kui ka liha. Karjakasvatus hõlmab loomade pidamist, söötmist, tervishoiu ja heaolu tagamist ning sigimise ja tootmistsüklite juhtimist.

Piimakarjakasvatus keskendub lüpsilehmadele ja piima tootmise korraldamisele; lihakarjakasvatus tegeleb lihaveiste kasvatamisega, et tagada liha tootmine. Segafarmid ühendavad mõlemad eesmärgid. Pidamistingimused ning tootmismustrid sõltuvad piirkonnast, kliimast ja majanduslikest eesmärkidest.

Toitmine põhineb peamiselt rohul ja haljasaludel saadud söödetel, mida täiendatakse vajadusel silo- ja jõusöödaga talvel. Loomade tervishoid hõlmab vaktsineerimisi, parasiitide kontrolli ning heaolu tagamist, sigimisprogammide järgimist ja lüpsiajade korraldamist.

Karjakasvatus mõjutab keskkonda heitmete, veekasutuse ja mullapinna kaitse kaudu. Nõuded loomade heaolule ning keskkonnahoidude järgimine on tihedalt reguleeritud ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusprogrammid pakuvad abi jätkusuutliku tootmise arendamiseks. Tooted tuleb tagada kvaliteetsed ning märgistusega.

Karjakasvatus mängib olulist rolli maaelus ning on ajalooliselt arenenud väiketaludest kaasaegseteks tootmiskeskusteks. Tänapäeval kasutatakse automatiseerimist, lüpsisüsteeme ning digitaalseid jälgimissüsteeme loomade tervise ja tootluse parandamiseks. Tulevik keskendub jätkusuutlikkusele, loomade heaolule ja tootmise efektiivsuse pidevale parandamisele.