kambiumok

Kambiumid ehk kambiumkuded on taime lateral meristeemid, mis osalevad sekundaarse kasvuga. Nad paiknevad peamiselt vartide ja OK tavade keskosas ning võimaldavad võrsete ja okste paksenemist ning koore arengut. Kambiumide aktiivsus loob aastaringselt uusi rakke, mis suurendavad taime läbimõõtu.

Peamised kambiumid on vaskkambium ja koorekambium. Vaskkambium (kambium) paikneb keskjoonel vahelisteks kihtideks jagunenud xylemi ja phloemi vahel ning toob kaasa sekundaarse xylemi (vask ja hargikud) ning sekundaarse phloemi teket. Koorekambium (phellogen) asub koorealusel; see eritab phellemi ehk koorekorki välisküljele ja phellodermi siseküljele, mis moodustavad peridermi ehk koorekatte.

Kambiumi rakud jagunevad kahes peamise alaliigi: fusiformne rakud, mis annavad pikkasid elemendid (tugevushimu, trahheiid ja kiiret phloemi rakke), ning ray- ehk kiirg-rakud, mis arendavad radiaalseid ray-e ning osalevad varude talletamisel ja kudede vahelises transportimises. Selline rakulisel koostisel on kambium võimeline toimetama nii rist- kui ka pikkvolte.

Sekundaarne kasv on eriti oluline puudel ja puittaimedel, kus vaskkambium ja koorekambium toodavad puitu ja kõõra koort. Kambiumide toimimine sõltub hooajast ja keskkonnatingimustest ning nende aktiivsus annab tavaliselt tavapaksid aastaringe ( kasvutsüklid ), mis ilmnevad puidukonstruktsioonis ringides.

Kambiumid võivad esineda erinevatel taimeliikidel ja elunditel, kuid nende põhinõueteks jäävad sekundaarse kasvuga seotud rakulise tootmise suunamine ja koore ning puidu areng.