kaitsekiivrid

Kaitsekiivrid on pea kaitseks mõeldud kiivrid, mille eesmärk on vähendada löökide, läbistamise ja muude peavigastuste riski. Neid kasutatakse laialdaselt töökaitses ja ehitusvaldkonnas, spordis ning pääste- ja julgestusteenustes; samuti on neid kasutatud sõjaväe- ja politseitoimingutes.

Kasutusviisi järgi jagunevad kaitsekiivrid peamiselt töökaitse kiivriteks, spordikiivriteks ja erivahendite kiivriteks. Töökaitse kiivrid on mõeldud tööõnnetuste vältimiseks ja löögienergia hajutamiseks; spordikiivrid on kohandatud konkreetsete spordialade vajadustele (nt rattasõit, mägironimine, jäähoki); erivahendite kiivrid hõlmavad ballistilisi kiivreid ja tulekaitse kiivreid.

Konstruktsiooniline osa hõlmab tugevast kestast kiivreid, mis võivad olla valmistatud HDPE-st, ABS-st, polikarbonaadist või klaaskiud-komposiitidest. Siseosa koosneb energiakandvast kihist ja pehmest vahust, mis hajutab löökei ning tagab sobiva kasutusmugavuse. Kiivritel on reguleeritav alus, kinnitused ja sageli visor või lisakaitsed, mis suurendavad ohutust.

Standardid ja hooldus: töökaitse kiivrid vastavad tavaliselt EN 397 standardile Euroopas või ANSI/ISEA Z89.1 standardile USAs. Ballistiliste kiivrite testimiseks viidatakse NIJ-standarditele. Erivahendite kiivrid võivad järgida kohalikke või erialaseid standardeid. Hooldus: kiivreid kontrollitakse enne kasutamist, vigastatud või vananenud kiivrid asendatakse ning kiivri modifitseerimine on keelatud.

Ajalugu: kiivrid on olnud kasutusel ajaloos alates antiikajakest, kuid tänapäevased materjalid ja konstruktsioonid on arenenud peamiselt 20. sajandi jooksul, mis on parandanud nii kaitsetasemeid kui ka mugavust.