kaardistustest

Kaardistustest on kasutajauuringute meetod, mille eesmärk on mõista, kuidas inimesed organiseerivad infot ja milliseid kategooriaid nad eelistavad kasutada. Meetod peegeldab kasutajate vaimseid mudeleid ning aitab kujundada kasutajasõbraliku teabejaotuse ja navigeerimise struktuuri.

Peamised vormid on avatud kaardistamine, suletud kaardistamine ja hübriidkaardistamine. Avatud kaardistuses grupeerivad osalejad sisu kaartide kaupa ja nimetavad iga rühma. Suletud kaardistuses liiguvad nad kaardid eelmääratletud kategooriatesse. Hübriidvorm kombineerib mõlema omadusi, võimaldades osalejatel nii grupeerida kui ka kasutada etteantud kategooriaid.

Protseduur hõlmab ettevalmistust, materjalide koostamist ja läbiviimist. Ettesaatakse kaardid, mis kajastavad uuritava teema sisu, ning valitakse osalejad. Kaardid esitatakse füüsiliselt või digitaalselt; osalejad sorteerivad ning annavad rühmadele nimed või kategooriate nimetused. Kogutakse ka märkusid ja aegmõõtmisi sortimise kohta.

Andmeanalüüs ja tulemused hõlmavad sarnasuste maatriksite ja vajaduse korral dendrogrammide koostamist, et tuvastada sageli koos liiguvad üksused ja võimalikud hierarhiad. Tulemuste põhjal koostatakse soovitatav teabejaotuse struktuur, nimekirjad kategooriatest ning soovitused navigatsiooni ja lehitsemise parandamiseks. Kaardistustest annab sageli selge kirjeldus kasutajate ootustest ja võimalikest arendusvõimalustest.

Kasutusvaldkonnad ja piirangud hõlmavad infoarhitektuuri, veebilehtede ja rakenduste navigeerimise kujundamist ning raamatukogude kataloogide struktuuri. Eelised on madal kulud, paindlikkus ja reaalse kasutajate mõtteviisi peegeldus; piirangud hõlmavad tulemuste sõltuvust valitud osalejatest ja kaardistuse piiratust ning nõuavad täiendavat valideerimist.