juurilause

Juurilause on keeleteaduses lause, mis võib väljendada täielikku mõtet ja seista iseseisva lauseena. See kujutab lauseühiku peamist, matriksi osa ning esitab põhilise väite või tegevuse. Juurilause sisaldab tavaliselt tegusõna ja aja- või kõneviisi märksõnu ning võib olla erinevat tüüpi, näiteks väide, küsimus või käsk.

Juurilause eristub alamslaustest (alamlausetest), mis on sõltuvad ja ei suuda iseseisvalt lõpetatud lausega taasesdada. Alamlaused täidavad lauses täiendavat funktsiooni, näiteks tingimuse, põhjuse, ajaloo või kirjelduse väljendamist, ning neid seotakse juurilausega side- või juhtühendiga. Keerulistes lausetes on juurilause tavaliselt peamine osa ning alamlaused toovad lause mõtte laiemaks või täpsemaks.

Struktuuriliselt võivad keerulised laused koosneda ühest või mitmest juurilausest ja ühest või mitmest alamlausest. Näiteid: Juurilause: "Ma kirjutan vastuse." Alamlausel: "kui mul on aega." Koostatud lause: "Ma kirjutan vastuse, kui mul on aega." Teine näide: "Ma küsin, kas ta tuleb." Siin on "Ma küsin" juurilause ja "kas ta tuleb" alamlause. Üldiselt eristab juurilause lausehierarhias põhilist väidet, mida keerukamad lausete osad täiendavad või piiritlevad.

Kasutus ja tähendus: juurilause aitab mõista lause struktuuri, mis on lause ülemine pool ning milline on peamine väide. See mõiste on oluline nii õpetuses kui ka lõimitud lausete analüüsis, kus oluline on eristada põhi- ja täiendavaid lauseosasid ning mõista nende omavahelisi suhteid.