järeltootmiskulud

Järeltootmiskulud tähistavad kulusid, mis tekivad pärast esmase tootmise lõppu ning on vajalikud toote müügiks või tarneks. Nende hulka kuuluvad viimistlus ja kvaliteedikontroll pärast tootmist, pakendamine ja märgistamine, ladustamine ja varude haldamine ning ettevalmistus ja transport toote kliendini või jaotuskeskusesse. Mõnel juhul võivad järeltootmiskulud hõlmata ka kindlustust varude eest ning muid tarnekulusid, nagu käsitlemis- ja jaotusoperatsioonid.

Järeltootmiskulude jaotamine sõltub ettevõtte raamatupidamiskontseptsioonist ja jurisdiktsioonist. Tavaliselt on osa varukulusid või tootehinna sees, kui need on vajalikud toodete seisundi ja asukoha tagamiseks, teised aga kajastatakse müügikuludena või üldkuludena.

Neid kulusid arvestatakse hinnakujunduses ja kasumlikkuse analüüsis. Üldjuhul kasutatakse kulude jaotamise meetodeid, nagu tegevusbaasil põhinev kulude hindamine (ABC), et õigesti korraldada järeltootmiskulud toodete või toodangune kohta. Efektiivne haldamine hõlmab standardiseerimist, optimeeritud logistikat, pakendamise efektiivsust ja varude korraldust.

Järeltootmiskulude mõistmine aitab hinnata toote kogumaksumust, määrata korrektne hind ning juhtida hindade jaotust ning varude väärtust. Seotud mõisted on varude väärtus, tootmiskulud, logistika ja tarnekulud.